Eile õhtul oli esimene jutuõhtu sel aastal. Ei tea miks, aga kuidagi eriline tunne oli. Nagu oleneks sellest õhtust kogu aasta tulevik. See ebausuline tunne on alati 1.jaanuari hommikul, et kas näed enne mees- või naisinimest. Et, kui mees - tuleb hea aasta ja siis vastupidi teisel juhul. Lapsepõlves ikka [...]
Uus aasta, uus kogemus. Aasta alguses ühele podcastile jutustades mõistsin, et see on midagi, mida ma pean õppima. Õppima ära suhtlemise mikrofoniga nagu see oleks mu parim sõber, keda usaldan jäägitult. Pikk tee on ees, aga ma rühin ikka edasi, kuigi juba saaks päris põneva saaga minu sõprusesobitusest selle osaga [...]
Jälle alguses. Kõik on veel ees. Mitte kunagi pole veel tahtnud, et vana aasta kestaks kauem, kasvõi paar päeva. Tahtsin ühe tööga lõpule jõuda, aga aasta sai enne otsa. Nüüd on aega maa ja ilm, aga muidugi eks ma ikka selle nädalaga otsad kokku tõmban. Polegi ka olnud nii asjalikku [...]
Rabi Zusha elas 18. sajandil Ukrainas. Kui tema jüngrid kogunesid tema surivoodi ümber, leidsid nad rabi Zusha väga murelikuna. Nähes teda sellises meeleseisundis, küsisid nad imestunult: „Mis viga, rabi? Sa oled meile alati öelnud, et kõik, mis sünnib, peab ka surema... sa oled elanud pühakute elu nagu meie kõigi isa [...]
Ühel möldril olnud kolm poega. Isa ja pojad olnud nii ühte nägu, et keegi võeras ei tunnud, kes isa ehk poeg. Korra jahvatanud rannamees veskel. Sulane ütelnud: "Mölder oma poegadega sööb praegu tuas. Aga seda ma ütlen: sina ära ei tunne, missugune neist isa on!" Rannamees vasta: "Miks ei tunne!" [...]
Eelmisel aastal lugesin, et Celia Roose ja Ene Salumäe on saanud valmis kontserdi, kus kõlavad kokku torupill ja orel! Ma polnud küll kuulnud neid, aga kõrvus hakkas kohe see kokkukõla kumisema ja nagu muuseas küsisin Celialt, kes me ei võiks ka koos midagi proovida teha, teie muusika, sinu regilaul, minu [...]
Aasta lõpus mõtlesin just, et 30 aastat olen pühendanud oma elust ühele teemale - lugude jutustamisele. Püüdnud hoida vana traditsiooni unustuse hõlma vajumast ja otsinud uusi teid, võimaluste radasid. Olnud esimene julge Eestis täiskasvanutele muinasjutte jutustama. Ja nii edasi ja nii edasi. Aga kuhu nüüd edasi? Ja kas? Ja kuidas? [...]
Algas ja lõppes. Mõned hetked said ja saavad veel jagatud minu elu esimeses blogis lugudefestival.blogspot.com
Aasta lõpus ilmus väike intervjuu Postimehes, küsitles Agnes Kuus-Korv. Jutuvestmise anne on kingitus. Piret Päär nimetab jutuvestmisoskust andeks, mis on jumalalt saadud kingitus. Samas julgustab ta seda kingitust lahti pakkima, sest nagu iga oskus, on ka jutuvestmisoskus arendatav. Sattusin mõni aasta tagasi Sinu jutuvestmiskoolitusele ja olin lummatud ning natuke kade. [...]
Võtsin sel aastal üht lugude jutustamise festivali korraldada. Kevadel see toimuma pidi. Aprilli kuuks arvasin viiruse kadunud olevat, aga võta näpust. Maailm oli kinni ja jäi ka kinni. Tuli kõik ümber logistada ja nõnda saigi "üks ei ole ühtegi" tõeluseks. Üks kord ei olnudki ühtegi. Tuli teha teine katse, sügisel. [...]