Jälle alguses.
Kõik on veel ees.
Mitte kunagi pole veel tahtnud, et vana aasta kestaks kauem, kasvõi paar päeva.
Tahtsin ühe tööga lõpule jõuda, aga aasta sai enne otsa. Nüüd on aega maa ja ilm, aga muidugi eks ma ikka selle nädalaga otsad kokku tõmban. Polegi ka olnud nii asjalikku aasta algust varem. Ikka esimene nädal on niisugun hoovõtmise aeg. Sel aastal on täna tunne nagu oleks juba 28.veebruar, vähemalt.

Ja sellist aastavahetust pole ka olnud. Mulle meeldib ikka kodus olla, aga sel korral läksin külla.
Veetsin aega koos hääde sõpradega. Jagasime mälestuskillukesi ja lugusid, mis ühised meie lapsepõlvest, kui meil üksteisest õrna aimugi polnud. Aga aeg ja olud ühendasid meid. Kõigil olid need ühed samad kuusekaunistused ja muu, aga mõnel ka ikka midagi täiesti omamoodi – pealinna lapsel teised kommid, kui seda näiteks metsatalu rahval.
Sai palju naerda, head süüa, mõnus oli koos teistega olla.

Ent terve õhtu kummitasid mind sõbra koduseinal rippuvad kaunid, vanaaegsed kellad.
Nikerdustega, klaasist uste, raskete pommide, kettide ja kellapendlitega. Aga kõik need kellad seisid.
Oli tunne nagu oleksid sattunud ajakoju, kus ta ootab kannatlikult, et millal edasi võib minna.
Viimaks ma ei pidanud vastu ja küsisin, kas võiks ehk mõne kella käima lükata, et siis see võiks kaunis küll olla, kui uus aasta tuleks kellapendlil kiikudes ja kellapommide löök olekski meie saluut uuele. Kõik olid nõus ja saimegi ühe kella töösse.
Ma polegi vist elus nii mahedat vana kella tiksu kuulnud. Ja ega ta uue aasta saabudeski üle telest kostva hümni kollanud, ikka väga diskreetselt andis teada südaööst…
Olen elus kord Norras ühe vana maja aja pidanud seiskama, sest kell lõi öö läbi mitte ainult täistunnil, vaid ka poolel ja tundus, et ka veerandtundidel. Ikka vahetpidamata – põmm-põmm…Nüüd siis oli võimalus see patt lunastada aega liikuma lükates.
Liigutatud sain ka ise, kui öisel koduteel, autuga läbi ebamaise udu kodu poole kulgesin ja raadiost Mahlerit kuulasin.
(Sümfoonia nr.5, adagietto).
See oli nii ilus ja on ikak veel!
Kuulake teiegi!
Aga udu ja öö

peate juurde mõtlema!

Sellise tundega elamusi soovin teile kõigile sel aastal!