Ühel möldril olnud kolm poega. Isa ja pojad olnud nii ühte nägu, et keegi võeras ei tunnud, kes isa ehk poeg.
Korra jahvatanud rannamees veskel. Sulane ütelnud: “Mölder oma poegadega sööb praegu tuas. Aga seda ma ütlen: sina ära ei tunne, missugune neist isa on!”
Rannamees vasta: “Miks ei tunne!”
Sulane vasta: “Veame kihla! Sa ei tunne!”
Vedanudki kihla.
Rannamees läinud tuppa. Isa ja pojad söönud.
Rannamees vaadanud kõiki teraselt. Ütelnud selle peale: “Tunda ikka kohe, kes isa! Vanal ju tilk nina otsas!”
Vana mölder kohe käega katsuma, kas tilk tõesti nina otsas.
Seda rannamees tahtiski.
Nüüd mehel aru käes, kes isa, kes pojad.