Vaene mees on käinud ühe rikka juures külas ja räägib vaimustunult oma naisele, kui hea koogiga teda kostitati.
“Mine kohe koka juurde ja küsi retsepti,” ütleb naine. – „Ma küpsetan ka sellise koogi siis!“
Vaene läheb tagasi rikka majja ja küsib kokalt retsepti.
Ja annab siis naisele aru:
„Võta kümme muna.“
„Kümme muna! Kuskohast ma need kümme võtan. Mul kaks on, aitab küll.“
„Olgu. Siis on vaja võid.“
„Võid? Mäletad sa, millal me viimati võid sõime? Käib rasv küll!“
„Siis on vaja lisada rosinaid.“
„On seda ikka vaja? Rosinad on ju väga kallid. Ei hakka raiskama. Teeme ilma!“
„Nojah. Ja siis on vaja veel nisujahu.“
„Hea, et meil rukkijahugi on! Panen seda!“
“Minugi poolest. Siis tuleb kõik kokku segada, pannakse tainas ümmarguse kujuga vormi ja küpsetada ahjus.“
„Aga meil ei ole vormi ja ahju ka pole. Küpsetan selle koogi siinsamas tuha sees.“
Kook sai valmis. Naine maitseb seda.
“Vähh, kui halb” ütleb ta, “ja rikkad söövad midagi sellist? Ei saa aru, ei saa aru.“