Võtsin sel aastal üht lugude jutustamise festivali korraldada. Kevadel see toimuma pidi. Aprilli kuuks arvasin viiruse kadunud olevat, aga võta näpust. Maailm oli kinni ja jäi ka kinni. Tuli kõik ümber logistada ja nõnda saigi “üks ei ole ühtegi” tõeluseks. Üks kord ei olnudki ühtegi. Tuli teha teine katse, sügisel. Kõik koostööpartnerid -raamatukogud olid vapralt valmis uuesti proovima. 14.september alustasime Vastemõisa raamatukogust ja 13.oktoobril sai Vormsi saarel festival lõpetatud. Oli väga põnev kogemus – 22 raamatukogu…
Festivali pealkiri tuleb (tahaks öelda, tuntud lastelugemisest – mis on üks – üks ei ole…), aga ei saa nii öelda, sest selgus tõsiasi, mida olingi kahtlustanud – ei tea lapsed seda lugemist. Veel vähem ka seda, et see ahellugemine on seotud rahvajutuga. Kõigest sellest saigi räägitud ja küllap räägin ikka ka edasi…