Elas kord talumees, kes oli abielus maailma kõige jonnakama naisega.
Tema nimi oli Maia. Alati, kui oli vaja vastata “jah”, ütles naine “ei”, ja kui oli vaja ütelda “ei”, vastas naine alati “jah”. Näiteks, kui mees arvas, et supp on liiga kuum, väitis Maia kohe, et see on liiga külm. Ja nii oli kõiges muus ka.
Jõulud olid tulemas. Mees mõtles, kuidas saaks ka ilusti pühi pidada. Ühel õhtul mees ütles: “Jõulud on tulemas, ära sa sel aastal saia küll küpsetama hakka.”
“Vat just küpsetan!” hüüdis naine.
Talumees teeskles pettumust ja ütles: „Aga pirukaid küll ei tee!“
„Pirukaid! Aga just teen!“
„Aga veini küll ei telli.“
„Aga tellin, ja mitu pudelit, vat!“
Mees oli väga rahul, aga ütles: „Aga siis kohvi ei osta!“
„Misasja! Jõuludeks pole kohvi! Kes on sellisest asjast kunagi kuulnud! Muidugi ostan kohvi!“
„Aga külalisi küll ei kutsu.“
„Oikuidas veel kutsun!“
„Aga laua otsa ma ei istu ja veini ei joo!“
„Noo, istud ja jood nii, et vähe ei ole!“ vaidles naine vastu.
Just seda tahtis talunik oma naiselt kuulda.
Nii saigi meed suure jõulupeo, mida ta soovis, ja võis pidutseda südamerahuga kõigi oma sõprade, sugulaste ja naabritega.
Aga pärast pühi oli jälle see igavene vaielus.
Oli heinategemise aeg. Nad läksid luhale heina kokku panema, aga selleks pidid üle jõe minema, kus oli peenikesest plangust tehtud sillakene. Aga see oli üsna pehkinud juba. Ei teagi, kas mehel läks meelest ära, et Maiale tuleb kõike vastukarva öelda, aga ta hüüdis:“ Ole sa silla peal ettevaatlik, ära sa seal hüppa, see on üsna mäda!“
„Mina hüppan ikka, kui tahan ja hüppan, kui palju ise tahan!“
Ja enne, kui mees veel midagi oleks jõudnud hüüda, hüppas naine mitu korda üles-alla, et näidata oma mehele, kui jonnakas ta oskab olla. Aga plangukene murduski katki, ja naine kukkus vette, vool oli kiire ja kandis ta minema!
Mehekene hakkas karjuma ja üles voolu jooksma:”Appi! Appi! Maia kukkus vette!”
Heinategijad kuulsid teda ja hüüdsid:”Armas hing, sa pead ju allavoolu jooksma oma naist päästma, mida siiapoole!“
Mees vastas: “Jah, iga teine naine läheks allavoolu, aga minu Maia tegi kõike risti vastupidi, ega ta nüüdki allavoolu läinud!“
Soome rahvajutt.