Häid jõulupühi!


Üks lugu teile, kohtusin temaga alles mõned päevad tagasi…


Ühel päeval küsis üks õpilane rabilt: „Rabi, mul on palju puudusi, teen tihti vigu elus. Kuidas ma saan neid muuta, et minust saaks parem inimene?
Rabi vastas: “Selleks ma pean rääkima  sulle ühe loo.”

Kunagi elas kuningas, kellele kuulus üks maailma kallemaid teemante. Ta oli selle veatu teemandi üle väga uhke ja näitas seda alati kõigile oma külalistele.

Ühel päeval märkas kuningas aga, et teemandil oli tekkinud viga. Selles hinnalises kivis oli sügav kriimustus. Ta kutsus kohe kuningriigi parimaid teemandieksperdid paleesse.

“Te olete oma ala parimad meistrid. Kes teist suudaks selle teemandi taastada sellisena, nagu see oli?” küsis kuningas.

Ükski meistrites ei julgenud seda lubada. “Keegi ei suudaks seda teemanti taastada niisugusena, nagu see kunagi oli olnud,” ütlesid nad. Kuid siis üks noor mees, kes oli just lõpetanud oma õpingud ühe kuulsaima meistri juures, ütles kuningale: “Kõrgeausus, kuigi seda teemanti pole võimalik taastada, nagu teised teemandilõikajad on teile juba öelnud, oleksin siiski valmis võtma endale julguse luua sellest veast midagi uut.”

Kuningal ei jäänud muud üle ja nii ta andis sellele noormehele loa seda teha.

Noormees töötas kõvasti, kuid salajas. Kui ta oli oma töö lõpetanud, tõi ta teemandi kuningale. Kui too seda nägi, naeratas ta rahuloelvalt. Selle asemel, et näha teemandis olevat kriimustust veana, oli noormees näinud selles üksiku roosi vart. Ta lõikas varrele juurde õie ja lehed. Ja muutis teemandis oleva kriimustuse iluks. Roosigraveeringuga teemandist sai kogu kuningriigi kõige kallim ja uhkeim kivi.

Veel ilusam, kui oli seda üldse varem olnudki.


Rabi pöördus seejärel oma õpilase poole ja ütles: „Nii nagu sellele kriimuga teemandil, on ka meil kõigil vigu. Kuid meie ülesanne on muuta need iluks, muuta need millekski väärtuslikuks.”