Aprill on südamekuu.
Lisaks tervislikule toidule, liikumisele, heale seltskonnale meie ümber, meeldib südamele üle kõige lugusid kuulata. Mõned jutud lähevadki otse südamesse, mõned kaudu.
Vaene kingsepp
Ühes linnas elas vaene kingsepp. Varahommikust hilisööni tegi ta kingsepatööd, aga teenis vaid perele napi söögiraha. Kui raske tema tööpäev ka poleks olnud,  võttis ta õhtul alati viiuli ja mängis naise ning laste rõõmuks pillilugusid. Neil oli hea meel, aga ka naabrid kogunesid igal õhtul muusikat kuulama ja meelt lahutama.

Seal lähedal elas rikas mees, kes samuti kingsepa muusikast rõõmu tundis. Rikas härra tahtis kingsepaperele midagi head teha, et nende elu nii raske ja murelik poleks. Saatis neile kotitäie raha.

Kingsepa ehmatus oli suur: nii palju raha korraga! Pererahvas tänas toojat ja saatjat ning hakkas kohe raha lugema. Mõelda vaid – selline hunnik raha! Õhtul läks emal meelest süüa teha, mis veel isa viiulimängust rääkida! Lapsed olid näljased ja kurvad ning kurtsid tühja kõhtu.

Isa sai kurjaks ja pahandas: “Näed nüüd, teie hädaldamine ajas jälle rahalugemise sassi!” Pidid arvepidamisega otsast peale alustama. Nii kostiski sel õhtul kingsepa majast ainult raha kõlinat, laste nuttu ja vanemate pahandamist.

Kui varandus sai viimse sendini loetud, pidas naine aru: “Mis me nüüd nii palju rahaga peale hakkame?”

“Peab vist ära peitma. Kõige parem – matame maha!” arvas mees. Nad kaevasid terve öö raha peitmiseks suurt auku.

Mõne aja pärast hakkas kingsepal süda valutama: “Aiast võib keegi meie raha ära näpsata, peidame ikka parem tuppa kirstu sisse voodi alla.”

“Jah, ja mina valvan öösel ja sina päeval,” nõustus naine.

Said nõnda natukene aega rahu. Siis ühel päeval ütleb mees: “Naine, pole ikka õige, et me hoiame raha niimoodi kirstu sees! Muretseme parem endale kingsepatöökoja, palkame töölised ja elame nagu päris ärimehed!”

“Ei, nii ei lähe, pigem siis ostame juba maad! Mina olen külast pärit ja tean, et põld toidab ka rasketel aegadel – mis see kingsepaäri ikka ära ei ole!” vaidles naine.

Mees karjus: “Sa oled rumal, töökoda on just õige mõte!”

Naine kisas: “Ise oled, mina tean, kuidas on õige!”

Nad tülitsesid terve õhtu ja öö ning hommikuks olid päris väsinud. Viimaks sõnas kingsepp: “Neetud raha, see on meie majast kogu rõõmu viinud! Kui ma veel tööd tegin, olid meil lõbusad õhtud, oli muusikat ja laulu ning olid sõbrad.  Nüüd pole keegi meile enam külla tulnud. Mis sa arvad, naine, kui viiks õige selle raha tagasi!”

Naine oli sellega otsekohe päri ja nad viisidki raha tagasi.

Kuigi sellel õhtul tõi naine ainult õige natukene oasuppi lauale, oli neil taas palju rõõmu ja muusikat. Naabrid tulid jälle pillimängu kuulama ja koos kingsepaperega lustima.

Tõlge – Piret Päär